Kuriteoohvrite õigused ja neile suunatud teenused
UUDISED
28. märts 2022
SERV projekti lõppkonverents
Kahe aasta jooksul töötas kuuest ELi riigist pärit teadlastest ja praktikutest koosnev SERVi projektimeeskond koos, et parandada arusaamist ohvriabi teenuste osutamisest, väljakutsetest ja võimalustest; tõsta teadlikkust tervikliku ja hea ohvriabi teenuse osutamise ja organisatsioonidevahelise koostöö olulisusest. Projekti peamisi järeldusi ja tulemusi tutvustati lõppkonverentsil 28.03.2022.
10.00 – 10.20 Needs and Rights of Victims of Crime: Overview of the SERV Project aims and results
Anna Markina, Researcher, University of Tartu, Estonia
10.20-10.40 The role of Justice Services in building an integrated intervention system targeting crime victims based on the standards set in the Victims’ Directive
Isabella Mastropasqua, Executive of the Department for Juvenile and Community Justice, Italy
10.40 – 11.00 Specialised Hate Crime Victim Support
Stephan Kees, Specialist Consultant, VBRG – Association of Counseling Centers for Victims of Right-wing, Racist and Antisemitic Violence in Germany
11.00 – 11.20 Measures and proposals for the eradication of prostitution – Forum for the abolition of prostitution created by the Government of the Valencian Autonomous Community
Ana Calvo Sierra, legal researcher and coordinator of the Valencian Forum for the abolition of prostitution, Spain
11.20 – 11.30 Break
11.30 – 11.50 New challenges on human trafficking in Portugal
Manuel Albano – National Rapporteur – Trafficking in Human Beings; Vice President of Governmental commission for citizenship and gender equality, Portugal
11.50 – 12. 10 Risks of trafficking for the refugees of war in Ukraine
Sirle Blumberg, head of THB victims’ support service, VSS Estonia
12.10 – 12.30 The news and trends in the protection of crime victims in Romania
Mrs. Monica Trusca, executive director of the General Directorate of Social Assistance and Child Protection – Timis County
12.30 – 12.50 Discussion
12.50 – 13.00 Concluding remarks
Anna Markina, Researcher, University of Tartu, Estonia
25. august 2020
Ohvriabisse pöördujate arv kasvab
Riigikantselei tellitud küsitlusest selgus, et viimase kuu jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase poolt. See on hinnanguliselt 44 000 inimest, kes ei tunne end oma kodus turvaliselt. Lisaks on perevägivallast puudutatud nende inimeste lähedased, sh lapsed.
Politsei sai selle aasta I poolaastal 6059 perevägivallaga seotud väljakutset. Ohvriabisse jõudis 1916 uut perevägivallaga seotud juhtumit ning naiste tugikeskustesse pöördus 1287 kannatanut. Väga kõrge riskiga perevägivalla juhtumitega tegelevasse koostöövõrgustikku MARACi suunati 62 uut juhtumit. Perevägivalla tagajärjel kaotas elu kuus inimest.
Lähisuhtevägivalla jäämägi
Kriisitelefonilt 116 006 otsib abi aina enam inimesi
2019. aastast on inimestel võimalik pöörduda ööpäevaringselt kriisitelefonile 116006, kus pakutakse nõustamist vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Samuti saavad kriisitelefonile pöörduda inimesed, kes on mures oma vägivalla alla kannatava lähedase pärast.
Kõige rohkem pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivallaga – selle aasta esimesel poolaastal pöörduti perevägivalla osas 557 korral, neist 400 inimest pöördus esimest korda. Kokku tuli kriisitelefonile 2239 pöördumist. Lisaks perevägivallale pöördutakse kriisitelefonile enim seoses erinevate sotsiaalsete probleemide, vägivallaga, suitsiidimõtetega ning leina teemadega.
Eriolukorra ajal suurenes kriisitelefonile pöördumiste arv mitmekordselt. Eelkõige vajasid pöördujad abi seoses enda vaimse tervisega, sh suitsiidimõtetega. Samuti oli märgata suurenenud pöördumist lähedaste poolt. Siiski oli aprillis läbiviidud küsitluse järgi kriisitelefoni olemasolust kuulnud vaid 36% inimestest. Seega on vaja teha endiselt pidevat teavitustööd, et inimeste teadmine abivõimalustest suureneks.
Ohvriabitöötajad toetavad traumat kogenud inimesi koostöös politseiga
Üle Eesti töötavad politseijaoskondades sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad, kes pakuvad tuge ja nõustamist kuriteo, vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid. Selle aasta esimesel poolaastal jõudis ohvriabitöötajateni 1916 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut. Ohvriabitöötaja pakub kannatanule esmast psühhosotsiaalset nõustamist ning suunab ta edasise abini. Koostöö politsei ja ohvriabi vahel aitab ennetada vägivalla kordumist ning juhtumite eskaleerumist raske vägivallani.
Naiste tugikeskustes leiavad kannatanud nii peavarju kui ka nõustamist
Naiste tugikeskused abistasid selle aasta esimesel poolaastal 1287 naist. See on rohkem kui eelmistel aastatel (2018. aasta esimesel poolaastal 1099 naist, 2019. aasta esimesel poolaastal 1248 naist). Teadmine naiste tugikeskuste pakutavatest teenustest on iga aastaga tõusnud ning inimesed julgevad üha enam abi saamiseks tugikeskustesse pöörduda. Ka on tugikeskustel väga hea koostöö politsei ning ohvriabiga, mille töötajad suunavad vajadusel kannatanu majutuse või nõustamise saamiseks tugikeskustesse.
Vanuse lõikes jäi enim naisi vanusesse 25-49 aastat ning peamiselt abistati eesti keeles (904 korda). Venekeelseid kliente oli 313, suur osa neist Harjumaal (181) ning Ida- Virumaal (94). Esimesel poolaastal oli ka 10 klienti välisriigist. Majutust vajas 83 naist ja 47 last.
Lähisuhtevägivalla tapmiste ennetamine võrgustikutöö kaudu
Alates 2017. aastast toimub Eestis MARAC võrgustikutöö, kuhu suunatakse juhtumid, mille puhul on tuvastatud kõrge risk raske tervise- või eluvastase süüteo toimepanemiseks. Koostöös kannatanuga pannakse paika plaan, mis aitab tagada kannatanu turvalisuse.
Selle aasta esimesel poolaastal lisandus MARAC-idesse 62 uut juhtumit, kus kannatanuks oli ühel korral mees ning ülejäänud juhtudel naised. Kui arvestada juurde ka alaealised lapsed, kes MARAC-i juhtumikorralduses tuge ja teenuseid saavad, on uutes juhtumites seotud pereliikmeid (kannatanu, alaealised lapsed) 148. Keskmine MARAC-i klient Eestis on 40-aastane naine, kellel on 1-2 alaealist last.
Surmaga lõppenud juhtumeid pole sel aastal MARAC-ides lahendada tulud. Siinkohal rõõmustab, et piirkondade MARAC-ide väga tõhus töö on ilmselt otseselt päästnud elusid. Näeme, et MARAC-i sekkumises olevad juhtumid ei lõppe Eestis surmaga. Teisalt viitab politsei statistika siiski sellele, et ametkondade koostöös on oluline eluohtlikke juhtumeid veelgi paremini märgata ja sekkuda. Sellel poolaastal on lähisuhtevägivalla tagajärjel hukkunud kahjuks rohkem inimesi kui mullu. Kõige sagedamini suunavad MARAC-i juhtumeid ohvriabi, sellele järgneb politsei ja lastekaitse.
Lasteabitelefon 116 111 pakub tuge lastele aga ka laste pärast muret tundvatele täiskasvanutele
Lasteabisse saab lastega seotud teemadel pöörduda ööpäevaringselt telefoni või veebivestluse teel. Nõu ja ärakuulamist pakutakse nii lastele kui ka laste pärast mures olevatele täiskasvanutele. Lasteabisse pöörduti selle aasta esimesel poolaastal 4864 korda, millest lapse väärkohtlemisega oli seotud 895 pöördumist, sh lapse füüsilise või seksuaalse väärkohtlemisega seotud juhtumid. Eriolukorra ajal, kui koolid olid suletud, vähenesid pöördumised seoses koolis toimuva kiusamise ja vägivallaga, kuid suurenesid pöördumised seoses internetis toimuva halva kohtlemisega.
Lastemaja toetab seksuaalvägivalda kogenud lapsi
Lastemajas abistatakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi. Eestis on kolm lastemaja: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Lastemaja võimaldab koondada ühe katuse alla kõik vajalikud toimingud lapse ära kuulamisest kuni hilisemate toetavate tegevusteni. Lastemajateenuse osutamise juures on võtmesõnaks koostöö. Lastemajateenuse puhul mängib olulist rolli ka täiskasvanute soov ja tahe tegutseda lapse parimast huvist lähtuvalt. 2020. aasta I poolaastal oli lõuna ja põhja lastemajas kokku 178 juhtumit, 133 tüdrukut ja 45 poissi, millest 48 juhul oli tegu peresisese juhtumiga. Pöördumistega seotud lastest olid 144 eestikeelsed ning 33 venekeelsed.
Vägivalla ennetamiseks alustas tegevust tugiliin vägivallast loobumiseks
Alates selle aasta 22. maist on avatud vägivallast loobumise tugiliin 660 6077. Telefonitsi toimuva esmase nõustamise eesmärk on pakkuda tuge ja anda informatsiooni abi saamise võimalustest kõigile, kes on mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast.
Liini avamisest augusti keskpaigani on sihtgrupi nõustamist ette tulnud 41 korral. Enamik vägivallast loobumise tugiliinile helistajatest on olnud meesoost ning teinud seda pärast kokkupuudet politseiametniku või ohvriabitöötajaga. Sellistel juhtudel on tegu peamiselt situatiivse vägivallaga pereliikme suhtes ja vägivallatseja oli alkoholijoobes. Mitmel korral on tugiliini poole nõu saamiseks pöördunud vägivaldselt käituva isiku lähedased, keda on pannud muretsema perekonnaliikme vaimse tervise probleemid ning sellega kaasnev agressiivne käitumine. Pöördunud on ka naisi, kellele teeb muret partneripoolne vaimne vägivald.
Abi saamise võimalused
· Hädaohu korral helista koheselt 112
· Kui oled kogenud vägivalda, oled mures enda või lähedase pärast, siis saad ööpäev läbi pöörduda ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või kirjutada veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee
· Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, siis saad pöörduda tugiliinile 660 6077
· Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast või kahtlus lapse abivajadusele, siis helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta kodulehelt www.lasteabi.ee
Brit Tammiste
Nõunik
Kriminaalpoliitika osakond
Justiitsministeerium
24. august 2020
Anna Markina tööd tunnustati vägivalla ennetamise preemiaga.
SeRV projektijuhi Anna Markina tööd tunnustati vägivalla ennetamise preemiaga. Auhinda annab välja Justiitsministeerium koostöös Eesti Vabariigi Presidendi kantseleiga. Auhind antakse inimestele, kes on aidanud kaasa inimkaubanduse ja naistevastase vägivalla ennetamisele, samuti sellealase teadlikkuse tõstmisele ja noorte abistamisele. Auhinna andis Annale ja veel seitmele nominendile üle Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
1. juuni 2020
Tugiliin vägivallast loobumise abistamiseks
Sotsiaalkindlustusamet avas infoliini meestele ja naistele, kes soovivad loobuda vägivallast oma suhtes ja muuta oma käitumist turvalisemaks. Numbrile oodatakse helistama ka lähedasi, kes soovivad vägivallast loobujat toetada. Vägivaldne käitumine on lubamatu ning see on võimalik asendada austava suhtlusega. Tihtipeale näevad vägivallatsejad seda ka ise ja otsivad lahendusi, kuidas luua turvatunnet ja rahu oma peres. Samas võib teekond vägivallast turvalise käitumise juurde olla keeruline ja muutuste elluviimiseks vajab inimene järjekindlust ja tuge. Seetõttu pakutakse võimalust esimese sammuna helistada ja arutada olukorda.
Vägivallast loobumise tugiliin 6606 077 on avatud esmaspäevast reedeni, kella 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.
9. aprill 2020
Ohvriabi seaduse muudatused eriolukorra ajaks
Riigikogule esitati paketteelnõu, mis käsitleb eriolukorra meetmeid ning sisaldab ka ohvrabi seaduse muudatusi.
Ohvriabi teenuse osutamises võivad osaleda vastava väljaõppe saanud vabatahtlikud. Eelnõuga vähendatakse kehtivas seaduses olevaid piiranguid vabatahtlikele eriolukorra ajaks. Vabatahtlik võib sel ajal olla ohvriabi töötaja sugulane või hõimlane. Samuti vähendatakse naiste tugikeskuse teenuse osutajal nõutava täienduskoolituse mahtu.
Eriolukorra ajal ning 6 kuu pärast seda võivad ohvriabi teenust saada ka eriolukorast otseselt puudutatud inimesed, kellele olukord on negatiivselt mõjunud. Nõustamisteenust võivad saada politsei, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad või inimesed, kes on eriolukora tõttu kaotanud töö. Teenuse vajaduse hindamine on ohvriabi töötaja ülesanne.
