Kuriteoohvrite õigused ja neile suunatud teenused

Webspots

Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) ohvriuuring – Eestis on peaaegu iga viies inimene kogenud vägivalda

9% EL riikides elavatest inimestest koges viimase 5 aasta jooksul vägivalda. Eestis oli selliste inimeste osakaal ligi poole suurem – 18%. Selle näitajaga oleme EL riikidest esikohal. Viimase aasta jooksul on Eestis vägivalda kogenud 9% naistest ja 10% meestest.

Anna Markina, Tartu Ülikooli kriminolooga ja SeRV projekti koordinaator, kommenteerib ohvriuuringu tulemusi.

“See, et Eesti paigutus rahvusvahelises võrdluses esikohale, jagades seda kohta Soomega, tuli tõesti üllatusena. Erinevad varasemad uuringud vägivalla levikust ja ohvriks langemisest viitasid küll, et vägivalda esineb meil üsna palju, aga see FRA ohvriuuringus esikoht pani tõesti mõtlema olukorrale ja selle põhjustele.

Kui minna uuringuandmetesse süvitsi ning uurida vägivallatseja – ohvri suhteid, siis selgub, et kõige rohkem mõjutab üldpildi lähisuhtevägivald. Nii vastas 45% Eesti respondentidest, et vägivallatsejaks oli perekonna liige või sugulane ning 42% vägivalla intsidentidest toimus ohvri kodus. Ka nende näitajate poolest oleme kahjuks „edetabeli“ tipus.

Mis on nende andmete puhul väga oluline: see enamasti koduseinte vahel toimuv vägivald jääb märkamatuks. Ainult 13% Eesti vastanutest teatas vägivallajuhtumist politseile. See osakaal on EL madalamate seast. Uuringus vaadati ka mitteteatamise põhjusi. Valdav enamus on vastanud, et intsident ei olnud nende arvates piisaval tõsine või nad ise lahendasid seda. Kui aga vaadata vägivalla tagajärgi ohvrile, siis Eesti puhul paistab silma, et vägivald mõjutab eeskätt ohvri vaimset tervist – sageli esineb depressioon, ärevus, madal enesehinnang. Sellise mõju tulemusena langeb ohvri valmidus pöörata oma murega kellegi, s.h ametkondade poole. Ehkki uuringu tulemustest soovitus oleks siiski seda teha. Nimetatud uuring tõi välja ka positiivseid üllatusi. Nii paigutus Eesti EL esikohale ohvrite rahulolu poolest – 80% nendest, kes politseiga kokku puutusid jäi politsei tegevusega rahule.

Põhiline järeldus, mida me sellest uuringust saame teha, et ohvrid ei anna ennast märku ja ei jõua abini, ehkki vägivald on levinud. Vägivallast teatamine või mitteteatamine ei ole ainult ohvri vastutus. Selleks, et ohver pöörduks abi pakkuvate organisatsioonide poole, on olule luua selleks vastavad tingimused. Oluline, et ohvri mured võetakse tõsiselt, vägivalda ei pisendata, vägivallana tunnistatakse kõike vägivalla vorme, ka psühholoogilist, majandusliku, aga ka peresisest seksuaalvägivalda. Oluline, et ohvrit märkaksid spetsialistid, aga ka kõik teised inimesed, kes ohvriga kokku puutuvad: arstid, õed, õpetajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kolleegid ja sõbrad ning pakuksid oma kaitset, toetust ja abi, et ohver vastava teenusteni jõuaks. Oluline tegeleda mitte ainult ohvriga, pannes kogu vastutus tema õlgadele, aga ka vägivallatsejatega: juhtumit kiiresti ja õiglaselt menetleda, süüteo toimepanijat karistada, aga ka suunata ning aidata teda vägivallast loobuma. Vastavad programmid on Eestis õnneks juba olemas.

Uuringu andmed näitavad, et ka nooremate inimeste kategoorias (16-29 aastased) on kahjuks vägivalla ohvriks langemine kõrge ning enamus ohvritest teab vägivallatsejat – see on sõber, tuttav, naaber või perekonna liige. Tahaksin siiski loota, et tänu sellele, et vägivallast rääkimine ei ole ühiskonnas tabutema, tänu programmidele nagu KiVa ja „Kiusamisest vabaks“ õnnestub meil kasvatada vägivallavaba põlvkond.”

Tutvu uuringu kokkuvõttega: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2021-crime-safety-victims-rights-summary_en.pdf

Uuringu lõppraporti leiab siit: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2021-crime-safety-victims-rights_en.pdf

 

Flo Kasearu näitus „Elust välja lõigatud“ oli Tallinna Kunstihoones avatud jaanuarist märtsini

Näitus keskendus naiste vastu suunatud koduvägivallale. Ehkki Flo Kasearu pühendas näituse Eesti naiste kogetule, on need probleemid päevakajalised peaaegu igas teiseski ühiskonnas. Tema huvi jured probleemi vastu peituvad tema enda eluloos: 2009. aastal avas kunstniku ema Margo Orupõld naiste tugikeskuse Pärnus.

Mis tegelikult toimub suletud uste taga? Miks on tänaval turvalisem kui kodus? Kuidas õigustab oma tegusid iga neljas vägivallatsejast Eesti mees? Kuidas vägivalda enda ümber ära tunda ja selle vastu abi saada – küsis kunstnik. Näitus oli jagatud peatükkideks, mis järgisid vägivallaohvrite püüdlusi järk-järgult iseseisvaks muutuda ja jõhker partner hüljata.

 

Näituse virtuaalne avamine:

https://www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/videos/flo-kasearu-n%C3%A4ituse-elust-v%C3%A4lja-l%C3%B5igatud-virtuaalne-avamine/453625322676228/

https://www.kunstihoone.ee/wp-content/uploads/2020/11/mg_9164-39-900x600.jpg

Virtuaalne näitus:

https://virtuaal.kunstihoone.ee/en/elust-valja-loigatud/1-saal-uldvaade

 

Inimkaubanduse ennetamise õppevideod

Tartu Ülikooli, Tööinspektsiooni, Sotsiaalkindlustuameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti koostöös toimusid infotunnid tööandjatele, kes värbavad välistööjõudu. Sihtgrupiks olid restoranipidajad, kes tänasel päeval valmistuvad taasavama söögikohti.  Infotunnid toimusid kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeltes. Infotund  keskendus küsimusele millist tuge pakub riik vastutustundlikuks ettevõtluseks välismaalaste töölevõtu valguses. Inimkaubandusele õigustust ei ole, aga tööandjad saavad anõu ja abi riiklikelt institutsioonidelt.

Infotunnist „Millist tuge pakub riik vastutustundlikuks ettevõtluseks välismaalaste töölevõtu valguses?“ valmisid õppevideod, mida saab vaadata:

Vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=ixECg-lg1b8  

Inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=fRiE_xdIDEI

Eesti keeles: https://youtu.be/7YzBSHEa7Eg

Tööandja ei pea otsima infot eri asutuste veebilehtedelt – õpevideod aitavad kokku hoida aega ja annavad vajalikud teadmised kompaktselt.

 

Vägivallaennetuse kokkulepe VEKO annab suuna järgmiseks neljaks aastaks

Justiitsministeerium saatis maikuus 2021 kooskõlastusringile vägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2021-2025, mis seab riigi tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Suurem tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal, uute teemadena eakatevastasel ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal.

Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Eesmärk on see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda.

 

Soovitused vägivallaennetusprogrammideks koolides, eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine, spetsialistide sekkumisoskuste parendamine, vägivallast loobumise teenuste arendamine, tervishoiuteenuste osutajate rolli suurendamine vägivalla märkamises ning ohvrisõbralik menetlus on välja toodud ka SeRV projekti raportis.

Suunad

Anu Leps Justiitsministeeriumist tutvustas  10. märtsil 2021 toimunud seminaril vägivallaennetuse tegevussuundi. Seminaril osales ka SeRV projekti meeskond.

 

Ohvriabi hüvitise kaasajastamine

Sotsiaalkindlustusamet soovib teha  ohvriabi hüvitise maksmise ohvrisõbralikumaks ning võtta arvesse lähisuhtevägivalla eripärad.

Ohvriabi riiklik hüvitis koosneb ravikuludest, perioodilisest hüvitisest ja matusekuludest. Ravikuludena hüvitatakse kulud ravimitele, proteesidele ja abivahenditele, taastusravile ning kannatanu hooldamisele. Perioodilise hüvitisena kompenseeritakse töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju, sh saamata jäänud töötasu.

Ohvriabi hüvitise saajate arv on väike ning selle maksmise tingimused ei arvesta lähisuhtevägivalla ohvrite vajadusi ja eripärasid.  Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 210-le isikule, samas kui registreeriti üle 8700 vägivallakuriteo. Hüvitise saamiseks tuleb esitada raviarsti või perearsti tõend, mille kohaselt kestis vägivallakuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustuse ravi vähemalt neli kuud või tegemist oli raske tervisekahjustusega. Ohvril tuleb esitada kuludokumendid ravi- või matusekulude kohta.

Ohvrite teadlikkus ohvriabi hüvitise olemasolust on madal, perioodilise hüvitise saamine eeldab töövõime hindamise taotlemist Töötukassas ning kuna ohvril on võimalik saada hüvitist ka kohtu kaudu, teeb see kogu protsessi keeruliseks ning kompleksseks.

Sotsiaalkindlustusameti töögrupp arutas koos Tartu Ülikooli SeRV projekti meeskonnaga kuidas disainida ohvriabi hüvitise maksmine teenuseks, millele on lihtne ligi pääseda, mis lähtuks ohvrist ning arvestaks ka vaimsest vägavallast tekkinud kannatusi ja läbielamisi.